Tellimisinfo: | Heitti Irval | + 372 53 400 539 |
Telli hulgiKala- pood

Persoon: Sivar Irval: “Ei saa ühiskonnast raha rehaga ainult kokku tõmmata”

Mirjam ja Sivar Irval oskavad heast elust lugu pidada ning hetked naudinguks teha, pildil on nad oma Rakvere vanalinna kodus laua katnud isuäratavate kalaroogadega.

Foto: Arvet Mägi
Artikkel: Aarne Mäe, Virumaa Teataja 

Olude sunnil Remediumi pereäri üle võtnud Sivar Irval teeb vahet sõnadel "ärimees" ja "ettevõtja" ning peab oluliseks osa teenitud rahast ka ühiskonnale tagasi anda.

Sivar teeb oma Rakvere vanalinnas asuva stiilse kodu köögis lõunaks kala korraga viiel moel.

Ainuüksi kuumsuitsuforellist, mis vaakumpakendis on poes saadavalt külmalt, saab ahju pistes veerand tunniga suurepärase roa. Aravuse forelli kõrvale pakub pererahvas pruuni riisi ja tartar-kastet.

Rohkelt maitsev on aga kuumsuitsu-angersägafilee ciabatta’ga. Veel on laual toorjuustuga täidetud külmsuitsu-forellifilee rullid mustal leival.

Marineeritud angersäga ja karpkala lisaks, kusjuures karpkala luud on eemaldatud spetsiaalse masina abil.

Aga kõik see kokku on Aravuse brändi kala Sivari enda osalusega firmast L&H Kala, mida koos venna ja tema sõbraga veetakse.

“Sa tuled töölt koju ja sealiha asemel väga hea ja kiire roog,” kiidab hobikokk Sivar, kes peab kalast väga lugu.

Kuid kõige selle juures ei maksa unustada ka Koljaku metsadest korjatud männiriisikaid.

Praegu laias laastus lemmikloomade, looma- ja kalakasvatusega tegelev perefirma Remedium asutati 1992. aastal, mil Sivar oli 14aastane, aga ta käis juba siis isa ja sugulaste kõrval abis.

“Kui rekka tuli söödakottidega Piirale, siis võeti inimesed ketti ja hakati maha laadima. Siis polnud tõstukeid ega midagi – tulin koolist, kott seljast, käised üles ja appi. Või oli vaja välismaalt saabunud kirju tõlkida või muru niita või isa reisidel saata, mida tahes …”

Kaheksa aasta eest suri Sivari isa Pentti ootamatult, olles siis alles 46aastane. Sivaril tuli perefirma üle võtta.

Kui ta 2005. aastal äri üle võttis, ei olnud ta endas sugugi kindel.

Sivar: “Minu roll oli seni olnud välishankijatega suhtlemine, pluss seesama kalandus, nüüd aga kukkusin ise vette.”

“Ütlen ausalt, ma ei teadnud, mis asi on bilanss või kasumiaruanne – täiesti tume maa.” Üks tuttav hakkas siis õpetama, Sivar pani kõik kaustikusse kirja. Nüüd ütleb Sivari finantsala tudeerinud abikaasa Mirjam, et mees on sel alal väga tubli, lisaks ka õiglane.

Vaid paari inimesega Aravusel töötava OÜ L&H Kala toodete pakendile on lisatud märge, et tegemist on e-ainevaba kaubaga, mis tähendab, et lisaks värskusele on see ka tervislik. Töötlemiseks saadakse forell samast Viru Salmo kalakasvandusest, kuid karpkala ja viimasel ajal väga moodi läinud angersäga ostetakse sisse.

Tööstusele pani aluse Sivari vend koos oma sõbraga ning nüüd on Sivar seal abis. “See kalavärk on nagu nakkushaigus, millest lahti ei saa – nii kui vend endale äripartnerit otsis, nii ma sinna paati ka hüppasin,” ütleb Sivar.

“See kõik nõuab aega, kannatlikkust, raha ja veel kord kannatlikkust,” tõdeb Sivar, kelle sõnul tuleb ärile praegu peale maksta.

Sivar Irval peab juhtimist väga kihvtiks kunstiks: “Kui filosoofiliselt mõelda, siis ma nimetaks end pigem ettevõtjaks kui ärimeheks, sest ärimees kõlab paljude jaoks halvustavalt.”

Ta räägib, et kuna meil Eestis on ainult veidi üle 20 aasta olnud vabadust, siis leidub väga erineva arusaamaga inimesi, sest tulevad erinevatest aegadest.

“Mul on üks sõber, kes on reaalselt istunud vanglas, kuna ta oli Viru ärikas, ja kogu tema süü oli vaid selles, et tal oli valuutat. Ta on praegu väga kihvt ja lahe vend, oskab äri teha ja maalib ka.”

On kaugele näha, et Sivarile meeldib oma töö vilju nautida. “Jah, ma olen ju ettevõtja, siin on siis kohe töösuhe – üks on tööandja, teine töövõtja, aga sa pead töötajatele ka midagi tagasi andma. Nüüd ongi see küsimus, et me ei saa ühiskonnast ainult raha rehaga kokku tõmmata, siis tekibki selline tunne, et oled barbar või ärikas või pätt või kes. Sest tegelikult tuleb varandust natuke tagasi ka jagada, on ju.”

Näiteks on seminarid, kliendiüritused, reisid, koolitused, spordi toetamine ja muu, mis ei maksa just vähe. Et milleks seda teha? Sivar: “Aga ühtepidi teenid raha ja teisipidi paned sinna tagasi. Harid kliente ja töötajaid, ja kui neil läheb paremini, siis läheb ka meil paremini.”

Kokkamine käib Irvalitel nii, et kalaroad on Sivari pärusmaa, ülejäänud toidud aga abikaasa Mirjami teha. Aga kala süüakse selles peres mõistagi üsna sageli. “Kolm korda nädalas on kala menüüs,” ütleb Sivar, kelle hinnangul võiks eestlane rannarahvana palju rohkem kalaroogasid süüa. “Üks asi on see, et inimeste jaoks tundub kala kallis, aga teisest küljest on asi suhtumises,” räägib Sivar.

Odav Norra lõhe võib külla ahvatlev olla, kuid Irvalite pere paneb seda äärmisel juhul vaid supi sisse, sest sel pole enam seda värsket merelõhna.

Suitsutatud angersäga filee viib aga keele alla. “Kõik, kes proovivad, mõmisevad ainult,” vahendab ta tagasisidet uue toote kohta.

See on Aafrikast pärit hittkala, mida kasvatatakse Lõuna-Eestis ning mis on meil nime saanud kalli defitsiitse angerja maitse järgi.

Sivar: “Me oleme kaks aastat teinud sellist tiimikoolitust, mille kord maksab kuni 3000 eurot. Meil on töötajatele igal aastal sanatoorium ettevõtte kulul. Nüüd tuleb jõulupidu, kuhu võtame kõik lapsed, kaasad – viiskümmend inimest, ööbimised, värgid, jõuluvanad … Kõik, eks ju.”

Ta nendib, et kõike ei saa rahas mõõta. “Mingil hetkel muutub raha selliseks, et sul ei ole väga vahet, kas sa saad tuhat kakssada või tuhat viissada palka. Aga kui su ülemus on “emm” ja kolleegidega läbisaamist ei ole, siis raha ei kompenseeri. Sa lähed ja hakkad otsima teist kohta, kus sul on mõnus olla ja töötada.”

Ise käiks Sivar kalal rohkemgi, kuid kahjuks jääb aega väheks. Kalanduse juurde jõudis Sivar tosin aastat tagasi, kui tema ettevõte Remedium hakkas tegema koostööd maailma ühe suurema kalasööda tootjaga ning kalasööta hakati importima ja müüma.

Seeläbi tekkisid tutvused kalakasvatajatega, ja kuna kümmekond aastat tagasi oli päevakorral kalakasvatajate liidule uue juhatuse valimine, siis valiti Sivar juhatuse esimeheks.

Muide, nüüd on ta hoopis Eesti Suurpõllumeeste Klubi president. Lisaks kuulub ta ka Eesti Konjakiklubisse.

Sivar: “Selle koolituste ja ürituste peale panustatud raha võib ju tagasi ka teenima panna, kuid kui sa jätkusuutlikult mõtled, siis tööjõu küsimus on praegu Eestis juba päris kriitiline. Kui sa inimesi hoiad ja austad, siis austavad nemad ka sind tööandjana.”

Sivar on veendunud, et ettevõtlus ei tähenda ainult tohutut kasumi teenimist. “Okei, võib-olla börsiettevõttes, aga meie pereettevõttena peame ellujäämiseks ka teisi asju vaatama ja väärtustama. Eriti meie firmas, kus on ikkagi väga teadmistepõhine äri. Töötaja kõrgel tasemel koolitamine on väga kallis ja seega on töötajat kahju ettevõttest ära lasta.”

Maailm muutub tänapäeval nii kiiresti, et juht peab aastaid, isegi kümneid, ette mõtlema.

Osa kalatooteid pannakse nüüd aga kvaliteetsematesse klaaspakenditesse, et pakend vastaks korralikule sisule.

Jõuludeks tuleb veel üks eriline toode, mida üldse veel turul pole ning millele on suisa nimepatent võetud.

See jääb aga seni üllatuseks.

Vihjeks nii palju, et see on kalatoode, mida ta ise on kodus mitu aastat teinud.

Sivar Irval on õppinud Tartus praeguses maaülikoolis veterinaariat, nii nagu kunagi tema isa ja veel enne seda ka vanaisa.

Sivar räägib lugupidavalt oma isaisast, kes raske aja tõttu pidi oma õpingud pooleli jätma ja piirduma Rakvere õpetajate seminariga ning seejärel hakkas õpetajaks. Olude kiuste ta punaparteisse ei astunud.

Peatselt lõi ta kogu süsteemile käega ning ehitas kasvuhoone, hakates noore pensionärina roose kasvatama. Sivarile oli vanaisal päris palju asju õpetada nii kooli puutuvast kui ka elust enesest.

Aga miks veterinaaria? Loomaarsti amet ei ole ju väga seksikaks, et sellega kohe rikkaks saada.

Sivar: “Ega loomaarstina, jah, rikkaks ei saa. Aga kui me vaatame selle pilguga, mis maailmas toimub, milline suur nõudlus on toidu järele. Kui aastal 2020 on maailmas juba 9 miljardit inimest, siis keegi peab seda toitu tootma ja tootmist kontrollima.”

Ta räägib, et inimesed iga päev ei mõtle ega teagi, kui suur roll on veterinaarial ühiskonnas laiemalt.

See puudutab kogu toidu-, alkoholi- ja põllumajandustootmist.

Sivar: “Tavaliselt inimene mõtleb, et loomaarst on vennike, kes kõnnib, kummikud jalas, ja teeb lehmale süsti. Tegelikult on veterinaaria tohutult suur maailm. Kui vaadata, siis väga palju ärimehi on loomaarsti haridusega, sest see on väga laiapõhjaline haridus ja loomaarstiks õpid kuus aastat.”

Sivar tunneb selles kalatoodete segmendis tugevat survet, konkurentsi. “Suuri tegijaid on sel alal väga palju ja ega neile kellelegi ei meeldi sellised väikesed susijad, nagu meie oleme,” ütleb Sivar.

Suurel firmal paneb rahamass ja kogemused asjad paika. Vastu saab ainult tohutu tarkuse ja sageli ka isiklike sidemetega, suur abi on olnud ka Euroopa Liidu investeeringutoetustest.

Remedium on praeguseks üle kahekümne aasta vana. Töötajad ja äripartnerid mäletavad veel tänaseni meeleolukat juubelipidu Rakvere teatris, kus etenduse järel tantsitas külalisi Regatt.

Praegu tegeleb ettevõte peamiselt põllumajanduses, natuke ka lemmikloomade ja kalanduse vallas. Põhiline on olla piimatootjate hea partner, tänavu on oma tegevust ja ideoloogiat kõvasti arendatud.

Siin räägib Sivar pikalt taastootmisest, geneetikast, täppissöötmisest ja muust spetsiifilisest, mis asjaga haakub.

Varem oldi põhiliselt loomasööda ja -ravimite hulgimüüja: “Tõime koti maale ja müüsime maha, nüüd on tehtud samm edasi, sest piimatootmine on arenenud nii palju, et edumeelsetel farmeritel on vaja natuke teistsuguseid partnereid kui lihtsalt hulgimüüja.”

Sivari ja Mirjami kodu Rakveres on väga stiilne, seal on oskuslikult ühendatud uus ja vana ning igal sammul paistab, et lisaks rahale jätkub ka maitset. Läinud nädalal käis Sivar koos abikaasaga Helsingi ooperis Mozarti “Võluflööti” nautimas. Selle reisi korraldas Eesti Suurpõllumeeste Klubi oma liikmetele ja nende naistele. “Aeg-ajalt on ikka tore end ka haritud inimesena tunda,” muigab Sivar ja keerutab näppude vahel karpkala karpi.